Teie ostukorv on tühi.
Kannike "Adonis"
Võõrasema "Helesinine" (tume silmaga) - Viola x wittrockiana.
Kuulub suvel õitsejate gruppi. Taime kõrgus kuni 15 cm, õie läbimõõt 5-7 cm, värvus sinine, südamik must. Õitseb mais- augustis.
Võõrasema - kaheaastane taim mis annab suure seemnesaagi. Kui kasvatate mitut sorti koos siis saate varsti hoopis uued õied, mis on ootamatu vormi ja värviga kuna nad risttolmlevad kergesti. Seemned külvatakse juuli alguses. Tõusmed ilmuvad 8-10 päevaga. Kui lehed puutuvad kokku pikeerige taimed.
Võõrasemad taluvad ümberistutamist igas kasvufaasis ja isegi õitsemise ajal.
Kasvukohale istutage noored taimed augusti lõpus-septembri alguses jättes taimede vaheks 15-20 cm. Õitsema hakkavad esimestel aprillikuu soojadel päevadel.
Võõrasema võib kasvatada ka nagu üheaastast taime. Seemned säilitavad idanevuse 3 aastat, seepärast võite neid säilitada ja külvata taimede saamiseks veebruari lõpus-märtsi alguses.
Avamaale võib karastatud taimed istutada soojadel päevadel peale mulla sulamist ja mais hakkavad noored taimed juba õitsema.
Kuulub suvel õitsejate gruppi. Taime kõrgus kuni 15 cm, õie läbimõõt 5-7 cm, värvus sinine, südamik must. Õitseb mais- augustis.
Võõrasema - kaheaastane taim mis annab suure seemnesaagi. Kui kasvatate mitut sorti koos siis saate varsti hoopis uued õied, mis on ootamatu vormi ja värviga kuna nad risttolmlevad kergesti. Seemned külvatakse juuli alguses. Tõusmed ilmuvad 8-10 päevaga. Kui lehed puutuvad kokku pikeerige taimed.
Võõrasemad taluvad ümberistutamist igas kasvufaasis ja isegi õitsemise ajal.
Kasvukohale istutage noored taimed augusti lõpus-septembri alguses jättes taimede vaheks 15-20 cm. Õitsema hakkavad esimestel aprillikuu soojadel päevadel.
Võõrasema võib kasvatada ka nagu üheaastast taime. Seemned säilitavad idanevuse 3 aastat, seepärast võite neid säilitada ja külvata taimede saamiseks veebruari lõpus-märtsi alguses.
Avamaale võib karastatud taimed istutada soojadel päevadel peale mulla sulamist ja mais hakkavad noored taimed juba õitsema.
Oliver Clare.
Eng.: Garden Pansy. Suom.: Tarhaorvokki. Sven.: Pensé, Penséer.
* Aedkannikesed on talvele vastupidavad ja varjutaluvad lilled.
Kui kasvatada neid poolvarjus, õitsevad need küll kauem, kuid mitte nii rikkalikult. Õied on väikesed ja mitte nii eredad. Nad eelistavad viljakaid niiskeid liiv-savi-muldi. Vaestel kuivadel liivmuldadel muutuvad õied kiiresti väikeseks, mida on eriti näha suureõieliste puhul, seisva veega kasvukohas taimed hävivad.
Heaks taime arenguks soovitatakse taimi põuasel ajal kasta ning väetada mineraalsete kompleksväetistega, mis sisaldavad lämmastikku, kaaliumi, fosforit ja mikroelemente. Ettekasvatatavaid istikuid on kasulik väetada ammooniumsalpeetri ja superfosfaadiga (20-40 g) 1 m2-le. Kannikesed ei talu värsket sõnnikut.
Õitsemist pidurdavad äraõitsenud õied, need tuleb eemaldada, et ära hoida seemnete valmimist, vastasel juhul õitsemine lakkab ja taim hävib, peale seemnete valmimist kuivab.
Aedkannikest paljundatakse seemnete ja pistikutega.
Külv tehakse vastavalt õitseajale eri aegadel. Et saada massilist õitsemist kevadel, külvatakse seemned suvel juuni lõpus - juuli alguses. Et saada korralikke istikuid, külvatakse seemned mitte tihedalt ridadesse hästi haritud peenrale, tõusmed ilmuvad 6-14 päeva pärast. 2-3 nädala pärast peale tõusmete ilmumist taimed pikeeritakse, augusti lõpus istutatakse kasvukohale vahedega 20-25 cm. Suvel tehakse külv sellise arvestusega, et taimed saaksid korralikult areneda. Taimed peavad vastu pidama sügiskülmadele, kuid ei tohi sügisel õitsema hakata. Et saada samal aastal õitsevaid taimi, külvatakse seemned veebruaris. Külv tehakse toas või kasvuhoones kastidesse või pottidesse, kus on niiske viljakas muld. Seemned külvatakse mullale ja kaetakse õhukese mullakihiga ning asetatakse kastid pimedasse. Tõusmed ilmuvad 8-15 päevaga t*-il +15+20ºC piisava niiskuse juures. T*-il üle +25ºC ja vähese niiskuse juures taimed ei tärka. Peale esimeste tõusmete ilmumist t* alandatakse kuni +10*-ni ning asetatakse külvid valguse kätte, aga 10-20 päeva pärast pikeeritakse. Taimed istutatakse kasvukohale mai alguses. Vegetatiivne paljundamine - pistikutega avamaal. See on lihtne moodus, ökonoomene ja küllalt efektiivne, see võimaldab saada palju istutusmaterjali. Sellega alustatakse mais-juunis:taimelt lõigatakse ära rohtsed rohelised võrsetipud koos 2-3 sõlmevahega. Pistikud istutatakse varjutatud alale üksteise kõrvale, mitte sügavamale kui 0,5 cm, pärast istutamist kastetakse ja piserdatakse. Umbes kolme-nelja nädalaga arenevad pistikutel juured. Varasel juurutamisel hakkavad need õitsema suvel või varasügisel, aga hilissuvel juurutatud pistikud järgmise aasta kevadel. Pistikutega paljundamine noorendab taime. Ühelt korralikult taimelt saab korraga kuni 10 pistikut, aga suve jooksul 30-45 tk.
